Umlayezo 7 kaFebhuwari 7, 1946
"Yurophu, qaphelani!"
Kungazelelwe ngibona uNkosikazi emi lapho. Uphakamisa umunwe wakhe exwayisa athi,
"Bhekani iYurophu nixwayise izizwe zaseYurophu!"
UNkosikazi ubheka ngokungathi sína kakhulu athi,
"Ora et labora."
Uphakamisa umunwe wakhe exwayisa futhi. Ngibe sengibona impisi. Igijima njalo phambi kwami, iye phambili naphambili. Kungazelelwe lesi silwane siyanyamalala. Ngibe sengibona ikhanda lemvu, elinezimpondo ezihlangene. Ngibe sengiphinda ngithi,
"IYurophu kumele iqaphele. Xwayisani izizwe zaseYurophu!"
Njengoba sizobona maduze nje, wonke umyalezo—nakuba uvezwe ngezithombe eziningana futhi wethulwa ngezindlela ezahlukene—empeleni ukhuluma ngento eyodwa: ukuba khona kobubi kanye nokulwa phakathi kokuhle nokubi. Lo mzabalazo wabhalwa emlandweni wesintu kusukela ekuqaleni, lapho uNkulunkulu eletha ubutha phakathi kowesifazane, inyoka, kanye nenzalo yabo, njengoba sifunda eNcwadini kaGenesise. Ukuba khona kobubi kuyadingeka ukuze umuntu aqaphele ngisho nokuthi yini okuhle nokubi. Ngokulandelayo, ukulwa nobubi kuqinisa umphefumulo womuntu ekwenzeni okuhle. Ngoba umuntu angazi ukuthi yini okuhle nokubi kodwa anqotshwe ububi esilingweni sokuqala.
Ngokufanayo, u-Adamu no-Eva—ngezinga elithile—babeqaphela ukuthi ukulalela intando kaNkulunkulu kuhle. Babehlala ePharadesi, lapho babengathola khona okuhle kuphela uma nje behlala bethembekile emyalweni kaNkulunkulu. Kodwa-ke, amandla abo okuzimisela aba buthakathaka kakhulu ukuba bamelane nesilingo sokuphula umyalo kaNkulunkulu. Isimo siyafana ezweni lanamuhla, eligcwele zonke izinhlobo zezilingo. Uma umphefumulo umazi uNkulunkulu kodwa unamandla okuzimisela abuthakathaka futhi uqhutshwa kakhulu yizinhlebe zomoya omubi, uvame ukukhohliswa ububi.
Akwanele ukwazi nje ukuthi okuhle nokubi kuyini; kubalulekile nokuba namandla okuzimisela aqinile ezingeni elivumelana nentando kaNkulunkulu futhi elaziwa ngokugcwele nguNkulunkulu kuphela. Kungaleso sikhathi kuphela lapho umuntu engeke anqotshwe khona yizilingo noma ukunyenyeza kwemicabango emibi. La mandla angaphakathi, alinganiswa ngezindinganiso zikaNkulunkulu, abalulekile ekuphileni eMbusweni kaNkulunkulu. UNkulunkulu udala umuntu ngomfanekiso wakhe, ngakho-ke, ukulwa nobubi kusenhliziyweni yobizo lomuntu. Lapho uNkulunkulu edala umhlaba, wamelana nobubi, efaka izimiso nokuhleleka esiphithiphithini esasiwumboze. Ngale ndlela, wasabela ebubini ngokuhle.
Ngakho-ke, siyabona ukuthi imiyalo kaNkulunkulu mihle, enhloso yayo iwukuhola isintu siphume ebumnyameni. Amazwi kaNkulunkulu angukukhanya kumuntu. Okuhlangenwe nakho kubonisa ukuthi umhlaba oshiywe ngamacebo awo ekugcineni uthambekele ekuzibhubhiseni ngoba ulandela umoya waleli zwe.
Kuhle ukusho lapha ukuthi indaba ka-Adamu no-Eva isekelwe esimisweni esihlobene neNtaba iGerizimu—intaba yezibusiso—neNtaba i-Ebali—intaba yeziqalekiso. Lesi simiso siyisici esibalulekile sezambulo zeNkosikazi Yazo Zonke Izizwe.
U-Adamu no-Eva, begcina isivumelwano sabo noNkulunkulu, bajabulela isibusiso Sakhe futhi bazuza kukho konke okuhle okwanikezwa yiPharadesi. Kodwa-ke, lapho lesi sivumelwano siphulwa, umhlaba waba yisiqalekiso kubo. Ubunzima bokuphila, ukuhlupheka, kanye nezinhlobo ezahlukene zezinhlekelele kuyimiphumela yokuphula isibopho noNkulunkulu—okuhlangenwe nakho umuntu abhekana nakho nemiphumela yesono nobubi mathupha. Ngesikhathi esifanayo, nokho, kufeza nomsebenzi wokufundisa: zisifundisa ukuhlukanisa okuhle nokubi futhi zisebenza ekuqiniseni umphefumulo ekwenzeni okuhle.
Njengabantu bokuqala, namuhla, ukwephula isivumelwano noNkulunkulu kusho ukuthi umhlaba ungaba yisiqalekiso somuntu. Kodwa-ke, ukulwa nobubi kusabalulekile kumuntu ukuze abe njengoNkulunkulu ngokwengeziwe. Ngoba noma ngubani ohlala engenzi lutho lapho ebhekene nobubi akalandeli indlela yokufana noNkulunkulu.
Inkulumo yesiLatini ethi ora et labora, esho ukuthi "thandaza futhi usebenze," ivela emyalezweni oxoxwa ngawo. Ukuze uqonde ngokugcwele umyalezo wala mazwi, kumele afundwe ngokomongo wemvelaphi yawo—uMthetho kaSt. Benedict, osebenza njengesiqondiso esisebenzayo sokuphila emiphakathini yezindela. USt. Benedict waveza ukuthi impilo elawulwa yizimiso ezichazwe ngokucacile iholela ekuthuthukisweni okuvumelanayo—kokubili ngokomoya nangokwenyama—njengoba nje uNkulunkulu, ngokudala umhlaba, waletha ukuhleleka kuwo, enqoba isiphithiphithi. Esinye sezimiso zaphezulu ezinjalo ukuletha ukuthula ezweni eligcwele isiphithiphithi, njengoba uKristu asifundisa.
Kubalulekile futhi ukuqaphela ukuthi izimiso aziveli kuNkulunkulu ngaso sonke isikhathi. Imibono esungulwe ngabantu ingase isekelwe emithethweni yayo, kodwa ngokuvamile ayidalelwanga okuhle komuntu, kodwa kuphela ukumenza isigqila. UMthetho kaSt. Benedict usekelwe ngokuphelele emiBhalweni Engcwele, iZwi elivela kuNkulunkulu futhi elilungele umuntu. Ukuphila ngokwezimiso zawo kuholela ekuhlelekeni nasekuthuthukisweni, kuyilapho ukungabikho kwazo kuholela esiphithiphithini nasekuminzeni, kokubili ngokomoya nangokwenyama. UMthetho kaSt.
Benedict ukhuluma ngokuphindaphindiwe ngesihloko somzabalazo phakathi kokuhle nokubi, okuhambisana kahle nomyalezo weNkosikazi Yezizwe Zonke okuxoxwe ngazo lapha. USt. Benedict uthi umuntu oziqhelelanisile noNkulunkulu ngokungalaleli kumele abuyele kuYe ngokulalela.
Nokho, kumelwe sihlale siqaphile futhi siqaphele ukuthi siyayilalela imiyalo kabani, ukuthi silandela “impisi egqoke isikhumba semvu.” Akufanele silandele umuntu ophakeme ngokungaboni uma izimfundiso abazishumayelayo ziphikisana nemiBhalo Engcwele: “U-abbot akufanele amise noma ayale noma yini ephambene nomthetho kaNkulunkulu.” (Umthetho kaSt. Benedict).
Lokhu kusho ukuthi umuntu ophakeme—umalusi—akadali izimfundiso zakhe kodwa ungumthumeli wazo. Umthombo wokufundisa uhlala uyiZwi elembulwe nguNkulunkulu, eliwukukhanya kwesintu. Ngaphezu kwalokho, kumelwe siqaphele ngokucophelela izithelo zokuphila komalusi. Njengoba uSt. Benedict ebhala: “Makafundise ngesibonelo hhayi ngamazwi.”
Ngakho-ke ubungcwele bomalusi bubalulekile. Uma buphazanyiswa nganoma iyiphi indlela, umuntu onjalo akufanele akhonze njengophakeme, omsebenzi wakhe uwukwakha izimvu zikaNkulunkulu. Ukufundisa okuyiphutha okushunyayelwa umalusi omubi kulimaza labo abafuna ukulalela ngobuqotho. Ngakho-ke, kubalulekile ukuqonda ukuthi imfundiso ethile iholela kuphi. USt. Benedict uchaza ngokuningiliziwe izici zomalusi omuhle kanye nezindlela azisebenzisayo ukuhola izimvu ziphume ebumnyameni ziye ekukhanyeni.
Siphinde sibone ukuthi kumongo womyalezo okuxoxwe ngawo weNkosikazi Yezizwe Zonke, kubaluleke kakhulu ukungakhohliswa "yimpisi egqoke isikhumba semvu," ehambisana ngokuphelele noMthetho kaSt. Benedict. Kubalulekile ukugcizelela ukuthi ukulwa nobubi kwenzeka hhayi nje ngaphandle kwezindonga zeSonto kodwa nangaphakathi kwalo, njengoba kugcizelela iNkosikazi Yezizwe Zonke. Emyalezweni odlule, sichaze iSonto Lase-Anglican, elinhloso yalo akuyona ukubuyisana neSonto LamaKatolika, kodwa kunalokho ukubekwa kwezimiso zalo, ezihambisana nomoya waleli zwe.
Kulo mongo, kamuva emyalezweni, sibona uPapa esonta imiBhalo Engcwele, okusho ngokomfanekiso ukuzama ukuvumelanisa iZwi likaNkulunkulu nomoya waleli zwe. Imiphumela yokuziphatha okunjalo ifana nendaba ka-Adamu no-Eva. Lapho umyalo kaNkulunkulu wephulwa, umhlaba uba yisiqalekiso somuntu. Ngakho-ke, umyalezo uhlanganisa izixwayiso ezibhekiswe emhlabeni naseBandleni: izinhlekelele nezimpi zizofika, ngoba ukwephula isivumelwano noNkulunkulu ngokukhohlisa imiBhalo Engcwele kuholela ekubhujisweni kohlelo alumisile.
Inkulumo ethi ora et labora igcizelela ukuthi isici saphezulu kufanele sibe khona kuyo yonke imisebenzi nezenzo zabantu. Umuntu, njengesidalwa esinengqondo, angaba ithuluzi ezandleni zikaNkulunkulu kuphela uma konke akwenzayo kuhambisana nentando yaKhe, okwembulwe emiBhalweni eNgcwele naseZwini eliPhilayo – uKristu. Khona-ke umhlaba ngeke usaba yisiqalekiso sesintu, kodwa uzoba yisibusiso.
INkosikazi Yezizwe Zonke ixwayisa abantu baseYurophu ukuba baqaphele futhi baqaphele. Futhi lokhu akusebenzi nje kuphela kubelusi, kodwa futhi nakuzo zonke izinhlobo zemibono. Ngoba izikhathi ziyeza lapho imibono—ngokusobala iletha okuhle—izozama ukudonsela abantu kude noNkulunkulu, ihlakaze izimvu zaKhe futhi ifihle iqiniso. Ububi ngeke buzibonakalise obala, kodwa buzosebenza ngaphansi kwesicaba sobuhle, ubuntu, noma ukubekezelelana okungaqondakali.
Lesi sithombe siphinda ngqo amazwi kaJesu eVangelini, lapho exwayisa khona “ngezimpisi ezigqoke izingubo zezimvu”—labo abazifihla njengabelusi nabaholi, kodwa empeleni bayizikhali zokuhlakazeka nokudideka. UKristu uxwayisa ngalokho okuzenza sengathi kuwukukhanya kodwa empeleni kungubumnyama.
Amagama athi "Ora et labora"—thandaza futhi usebenze—nawo avele kulo mongo. Ngemva kokuphinda la mazwi, iNkosazana Yezizwe Zonke ivumela u-Ida Peerdeman ukuba abone impisi efihliwe njengemvu—engabonakali ekuqaleni. Lesi sithombe sibonisa ukuthi umthandazo unikeza ukukhanya kokuqonda, okusenza sikwazi ukubona iqiniso elibonakalayo ngesenzo sikaMoya oNgcwele, osekela abantu ekuqapheleni ububi obufihliwe ngaphansi kwesicaba sokuhle.
Nokho, ukulwa nobubi kuwumsebenzi—odinga ukuzidela, ukuzilahla, futhi ngokuvamile ubuhlungu. "Ora et labora" akuyona nje isimemo somthandazo, kodwa nokuzibophezela okugcwele—ngomoya nangesenzo. Lo myalezo ubonisa ukuthi akwanele ukuqaphela ububi—umuntu kumelwe futhi abe nesibindi sokubuphikisa.
"Ngemuva kwalokho iNkosazana ingivumela ukuthi ngibone iRoma. Ngibona iVatican ngokucacile, ephendukayo. Kunjengokungathi iNkosazana manje ingibiza kuYe, ingibiza ngomunwe wayo. Ithi,
'Woza, ubheke lokhu ngokucophelela.'
Ibe isiphakamisa iminwe emithathu, bese kuba yisandla sayo sonke, ngakho iminwe emihlanu. Iphinda lokhu izikhathi eziningana phambi kwami:
'Bheka ngokucophelela ulalele,' isho.
'Impumalanga imelene neNtshonalanga.'
Ngibe sengizwa iNkosazana ithi futhi,
'IYurophu, qaphela!'
Kungazelelwe ngibona iNgilandi phambi kwami. INkosazana yehla isinyathelo. Kubonakala sengathi ibeka unyawo lwayo eNgilandi. Ngibheka eduze futhi ngiyibona isonga izandla zayo. Bese ixwayisa futhi. Ngiyizwa ithi,
'Maye kuwe, England!'
Emyalezweni wakhe wokuqala, iNkosazana Yezizwe Zonke yamemezela ukukhululwa kweNetherlands eJalimane lamaNazi, okwakuqondwa njengokunqoba kokuhle phezu kobubi. Lesi senzakalo senzeka ngoMeyi 5, 1945.
Usuku lwadluliselwa emyalezweni ngesenzo sesandla esingokomfanekiso. INkosazana Yezizwe Zonke yaqala yaphakamisa iminwe emithathu, efanekisela inyanga yomyalezo—uMashi. Yabe isiphakamisa iminwe yesine neyesihlanu, efanekisela u-Ephreli noMeyi. Ngakho-ke, iminwe yesine neyesihlanu yabonisa unyaka wokukhululwa—1945, kanti umunwe wesihlanu, lapho ukubala kugcina khona, kwabonisa ngokusobala usuku lukaMeyi 5. Lolu usuku iNetherlands eyathola ngalo inkululeko yayo, njengoba iNkosazana Yezizwe Zonke igcizelela, olubangelwa isenzo sikaKristu.
Isenzo esifanayo sivela futhi kulo myalezo. Njengoba wonke umyalezo ukhuluma ngomzabalazo phakathi kokuhle nokubi, iminwe ephakanyisiwe, kulokhu ngendlela ehlukile, ihloselwe ukukhombisa isikhathi lapho lo mzabalazo uzoba nokubaluleka okukhulu ezenzakalweni ezenzeka phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga—eYurophu, eNgilandi, naseSontweni LamaKatolika.
Isenzo seminwe emithathu, bese kuba emihlanu, ephakanyisiwe sisho iminyaka engama-35. Uma sinezela leli nani onyakeni umyalezo owathunyelwa ngawo (1946), sifika ku-1981—unyaka oyingqayizivele emlandweni weSonto LamaKatolika, iYurophu, neNgilandi ngokwesimo sempi phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga.
Ngaleso sikhathi, ukungezwani phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga kwafinyelela ezingeni elimangalisayo, ngezinye izikhathi okubizwa ngokuthi “iMpi Yesibili Yomshoshaphansi.” E-United States, uRonald Reagan waba ngumongameli, eqinisa inqubomgomo yakhe maqondana neSoviet Union, okwandisa ingozi yempi yenuzi eYurophu. INgilandi, njengomngani oseduze we-United States, yazithola isendaweni engaba usongo lwenuzi.
Ngawo lowo nyaka, imicibisholo yathunyelwa eYurophu nakwamanye amazwe aseMpumalanga, kwathi iPoland yaba yindawo ebalulekile yokungezwani kwezepolitiki esifundeni. Kuhle ukukhumbula ukuthi iPoland ayizange ifise ukuba yilungu leMpumalanga Bloc, kodwa ngenxa yobudlova obuvela komakhelwane bayo kanye nokukhashelwa kwabangane bayo, yanqotshwa futhi yafakwa ngenkani kuyo.
Enkulumweni yakhe, iNkosazana Yezizwe Zonke iqala ngokuphakamisa iminwe emithathu, bese kuba emihlanu, ngokomfanekiso ibhekisela kuMeyi 3, 1981. Ngalolo suku, kwaba nemibhikisho yokulwa nokubusa kwamaKhomanisi ePoland, ehlelwe kulo lonke izwe. Njengoba uMeyi 3 kuyiholide likazwelonke lokukhumbula ukwamukelwa koMthethosisekelo - uphawu lokulwela amalungelo nenkululeko - lolu suku lwaba yithuba lokubonisa isifiso sokubuyisa ubukhosi nokuphikisa ukubusa kwamaKhomanisi. Abahlanganyeli baqala usuku ngeMisa base behamba emigwaqweni yedolobha bephethe amabhanela nezimpawu zenkolo. Le micimbi yathola ukwesekwa yiSonto LamaKatolika noPapa John Paul II, abagcizelela ilungelo lamaPoland lenkululeko kanye nokuvikela izindinganiso zobuKristu.
Iziphathimandla zamaKhomanisi, zesaba ukulahlekelwa ukulawula iPoland kanye nokuwa okungenzeka kwe-Eastern Bloc, zaphendula ngokubulala uJohn Paul II ngoMeyi 13, 1981. Inhloso yokuhlasela kwakuwukwesabisa umphakathi nokunciphisa ithonya likaPapa ePoland, ngokwesimiso: "shaya umalusi bese izimvu zihlakazeka." Isinyathelo esilandelayo seziphathimandla zamaKhomanisi kwaba ukubekwa komthetho wezempi ePoland ngoDisemba 13, 1981, okuhloswe ngawo ukucindezela ukuphikiswa nokunciphisa amalungelo omphakathi.
Unyaka ka-1981 waba yingqophamlando hhayi ePoland kuphela kodwa nakulo lonke elaseYurophu. IPoland yaba izwe elibalulekile eMpumalanga Bloc, lapho ukumelana komphakathi kwafinyelela khona izinga elikhulu, kwaqala inqubo eyaholela ekuweni kweMpumalanga Bloc kanye ne-USSR. Lesi kwakungesona isikhathi sokuqala ukuthi ukuma kwePoland kusindise iNtshonalanga.
Umlando ukhombisile ukuthi iPoland yahlupheka kakhulu phakathi nalesi sikhathi - ukucindezelwa, ukuvalelwa, imikhawulo empilweni yomphakathi, kanye nokufa kwababhikishi - kodwa ukumelana kwayo kwakuyisisekelo senkululeko yesifunda sonke. Kungashiwo ukuthi amaPoland athwala umthwalo wokulwela inkululeko, ekhulula iMpumalanga kanye neNtshonalanga ekucindezelweni kwezombusazwe kobukhomanisi. Ukube umphakathi wasePoland awuzange uvukele umbuso wamaKhomanisi, ekugcineni kwaholela ekuweni kweMpumalanga Bloc, ngabe kuqubuke impi yenuzi, nemiphumela izwakale kulo lonke elaseYurophu.
Emongweni wobuKristu, iPoland yathwala umthwalo wokungezwani phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga, ngaleyo ndlela yasindisa izingxenye zombili zaseYurophu ekubhujisweni. Kubalulekile ukukhumbula ukuthi abantu basePoland abazange nje bamelane nombuso wobukhomanisi, owabacindezela, kodwa futhi babhekana nemiphumela yezijeziso ezibekwe izwe yiNtshonalanga.
Lo myalezo uphinde ubonise iNgilandi, evezwa ngendlela ekhomba ngokucacile emiBhalweni: UMariya unyathela indawo yayo, ngesikhathi esifanayo esho la mazwi: "Maye kuwe, Ngilandi." Ngomqondo weBhayibheli, lesi senzo kufanele sihunyushwe njengokunyathela ikhanda lenyoka, isibonakaliso sokulwa phakathi kokuhle nokubi. Lesi sihloko siphinda ngqo amazwi kaKristu eVangelini likaMathewu:
Mat 23:33 Nina zinyoka, nina nzalo yezinyoka, nizophunyuka kanjani ekujezisweni kwasesihogweni?
Lesi sithombe sihambisana nomyalezo wangaphambilini, owawukhuluma ngoJoan wase-Arc kanye nokukhululwa kweFrance ekubusweni yiNgisi, kanye nethonya elalandela leSonto laseNgisi eSontweni LamaKatolika, elivezwa ngokomfanekiso njengohlobo lomsebenzi ongokomoya. Amagama athi "maye kuwe, Ngisi" ahlobene ngqo nabapristi beSonto laseNgisi kanye nemfundiso kaKristu equkethwe eVangelini likaMathewu:
Mathewu 23:29-36
23:29 Maye kini, babhali nabaFarisi, bazenzisi! Ngokuba nakha amathuna abaprofethi, nihlobisa amathuna abalungileyo,
23:30 nithi: “Uma besiphila ezinsukwini zawobaba bethu, besingayikuhlanganyela nabo ekubulaleni abaprofethi.”
23:31 Ngalokhu nivuma ukuthi niyinzalo yalabo ababulala abaprofethi!
23:32 Niyagcwalisa futhi isilinganiso sawobaba benu!
23:33 Zinyoka, nina nzalo yamabululu, niyokubalekela kanjani ukulahlwa kwesihogo?
23:34 Ngakho-ke, bhekani, nginithumela abaprofethi, nabahlakaniphileyo, nababhali ; abanye babo niyobabulala, nibabethele; abanye babo niyobashaya emasinagogeni enu, nibaxoshe imizi ngemizi.
23:35 Ngakho-ke igazi lonke elingenacala elichithwe emhlabeni liyofika phezu kwenu, kusukela egazini lika-Abela olungileyo kuze kube segazini likaZakariya indodana kaBarakiya enambulala phakathi kwethempeli ne-altare.
23:36 Ngiqinisile ngithi kini: Konke lokhu kuyakufika phezu kwalesi sizukulwane.
Kulesi sigaba, uJesu ukhuluma nababhali nabaFarisi, egxeka kakhulu isimo sabo sengqondo—esifana nesimo sakhe sengqondo ngabapristi base-Anglican, abathi, esikhundleni sokuma noNkulunkulu, baba yizitha zaKhe.
Ubufakazi balesi simo sengqondo ukwenqatshwa nokubulawa kwabaprofethi bakaNkulunkulu abathunywe ngenxa yokuhle kwabo, uKristu akhuluma ngakho emavesini okugcina eVangelini elicashunwe. Lokhu kwenzeka endabeni kaJoan of Arc, owabulawa amaNgisi, futhi, ngokomfanekiso, kanye nezibonakaliso zeNkosikazi Yezizwe Zonke kanye nobuntu buka-Ida Peerdeman, ezenqatshwa amaProthestani ase-Anglican ayengayiqapheli indima kaMariya ohlelweni lukaNkulunkulu lwensindiso. Ithonya lobuProthestani eSontweni LamaKatolika kwakungenye yezizathu ezenza lezi zibonakaliso zingaqashelwa ngokusemthethweni, okubonisa futhi ukuhlala ngokomoya kweSonto LamaKatolika yiSonto LaseNgilandi.
Ngesikhathi esifanayo, umyalezo ubonisa ukuthi umthandazo ungasindisa iNgilandi, efanekiselwa izandla ezihlangene zeNkosikazi Yezizwe Zonke. Ngenxa yalokhu, leli zwe akudingeki lihlanganyele esiphethweni seSodoma neGomora uma lisabela ekubizelweni ekuguqukeni. Kulesi simo, indima yePoland ibonakala ibalulekile ekusindisweni hhayi kweNgilandi kuphela kodwa nakulo lonke elaseYurophu. KwakuyiPoland—njengoba kuboniswe ngaphambili—eyathwala umthwalo wezinsongo ezibangelwa ukungezwani okukhula phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga.
Ngenxa yalokhu kuzidela, usongo lwempi yenuzi lwagwenywa, njengoba kwakunjalo nasePoland lapho inqubo eyaholela ekuqhekekeni kweMpumalanga Bloc yaqala khona. Ngokombono weBhayibheli, umuntu angathi iPoland yazithathela iziqalekiso zale mpi ukuze kokubili iMpumalanga neNtshonalanga kusindiswe.
"INkosikazi ingitshela ukuthi ngibheke ngokucophelela. Ngokungazelelwe, ngibona iRoma phambi kwami futhi, noPapa ehleli. UPapa uphethe incwadi evuliwe esandleni sakhe, angibonisa yona. Angikwazi ukubona ukuthi iyiphi incwadi. UPapa wabe esephendula incwadi kuzo zonke izinhlangothi. Ngizwa iNkosikazi ithi,
"Kodwa kuningi okumele kushintshwe lapho."
Futhi ikhomba lapho uPapa ehleli khona. Ibheka ngokungathi sína kakhulu futhi inikina ikhanda.
INkosikazi iphakamisa iminwe emithathu futhi, bese kuba emihlanu. Ngokungazelelwe, ngizwa umuzwa odidayo. Ngiyizwa ithi,
"Futhi, kuzofika izinhlekelele ezintsha emhlabeni."
Esifanekisweni esingenhla, kuqale kubhekiselwe ekuhlukanisweni kweYurophu phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga, bese kugxilwa eVatican. Ukuhlanganiswa kwalezi zithombe kuvumela ukuqonda okucashile komyalezo wokuthi njengoba nje iYurophu ihlukene, kanjalo nalokhu kuhlukana kuthinta inhliziyo yeSonto.
Lokhu kuvezwa ngokusobala ngombono kaPapa, embonweni ka-Ida Peerdeman, ephendula incwadi ezandleni zakhe, ebheke ngezindlela ezahlukene. Le ncwadi ngokungangabazeki ifanekisela imiBhalo Engcwele. Isenzo sokuyiphendula siphakamisa ukuthi uPapa - othonywe amanye amahlelo obuKristu kanye nemibono ebusayo - uzama ukuvumelanisa okuqukethwe yiZwi likaNkulunkulu nokulindela kwezwe lanamuhla, esikhundleni sokuhlala ethembekile ngokuphelele kuYe.
Lesi yisenzakalo esiyingozi - umzamo wokubhala ngaphezulu umcabango womuntu ngeZwi likaNkulunkulu elembulwe. EVangelini, uJesu uthi ngokucacile: "Ngiqinisile ngithi kini, kuze kudlule izulu nomhlaba, akuyikudlula ngisho nelilodwa ibala, nasicashana esisodwa, eMthethweni" (Mathewu 5:18). Noma yikuphi ukuguqulwa, ukukhohlisa, noma ukuphinda kuguqulwe iqiniso elembuliwe kuyisono esinemiphumela yaso, echazwe eNcwadini yoMthetho kaMose.
Khumbula ukuthi emlandweni weBhayibheli, izinhlekelele zehlela abantu nezizwe lapho isivumelwano noNkulunkulu sephulwa, futhi phakathi kwabo kwakungekho olungileyo owayengavimbela isahlulelo esizayo. UPapa kufanele abe yizwi leqiniso nobulungiswa, inqaba yeVangeli langempela. Kodwa-ke, uma, ngaphansi kwengcindezi—kungakhathaliseki ukuthi ivela ngaphandle noma ngaphakathi kweSonto—eqala ukuvumelanisa imiBhalo Engcwele nomhlaba, ngeke nje alahlekelwe igunya elingokomoya kodwa futhi alethe ingozi eBandleni nasemhlabeni. Yilokhu kanye okwavezwa esigijimini seNkosikazi Yezizwe Zonke njengokuphulwa okungokomoya kwesivumelwano noNkulunkulu.
Encwadini kaGenesise, uNkulunkulu uthembisa ukuthi ngeke esathumela uzamcolo emhlabeni uma ebona umnsalo wakhe esibhakabhakeni. Ekukhanyeni kwemiyalezo, lo mnsalo ufanekisela ubulungiswa, ukulunga, nothando lomakhelwane. Uma lezi zindinganiso zenqatshwa yizwe, khona-ke—njengasendabeni ka-Adamu no-Eva—umhlaba uzoba yisiqalekiso sesintu, uzibonakalise ngezinhlekelele ezahlukahlukene.
Qaphela ukuthi iNkosazana Yezizwe Zonke, ngokwenza uphawu lwesandla, kuqala iphakamise iminwe emithathu, bese kuba yiminwe emihlanu, ingabhekisela osukwini lwangoMeyi 13, 1981, usuku lokuzama ukubulala uPapa John Paul II.
"Ngokungazelelwe ngibona ithafa phambi kwami. Kubekwa iqanda elikhulu kulo. Futhi njengoba ngilibheka, ngokuzumayo ngibona intshe libaleka ngokushesha.
Bese kuvela abantwana abaningi abamnyama phambi kwami. Bese ngizwa isixwayiso futhi futhi ngibona abantwana abamhlophe. Nginomuzwa wokuthi ngibona iNkosi uJesu imi lapho izungezwe abantwana. Isithombe engisibonayo siyakhanya. Ngizwa:
'Vumelani abantwana beze kimi!' futhi ngibona umbhalo othi: 'Abantwana kumele bakhuliswe ngemfundiso yobuKristu.'"
Isigcawu sombumbulu, esibonisa intshe egijimayo neqanda elikhulu, sibonisa ngokomfanekiso isimo sase-Afrika. Lokhu akusikho nje kuphela isizinda samasiko kodwa futhi kuyisibonakaliso sokuthi umlayezo weNkosikazi Yezizwe Zonke ungowomhlaba wonke - uhlanganisa wonke amazwekazi, wonke amasiko, nawo wonke umuntu. Embonweni ohambisana nombumbulu, sibona abantwana - abamnyama nabamhlophe - behlangene ndawonye. Lesi sithombe asiyona ingozi. Kusukela ekuqaleni komyalezo, kuvela isihloko sokwahlukana: phakathi kweMpumalanga neNtshonalanga, phakathi kwamaqembu ahlukahlukene eSontweni, phakathi "kwethu sobabili."
Enkabeni yalokhu kuhlukahluka kumi uJesu Kristu, ezungezwe abantwana bezinhlanga ezahlukene. Uyahlanganisa, akahlukanisi. UKristu ufisa ukuhlanganisa zonke izizwe nawo wonke umntwana kaNkulunkulu - kungakhathaliseki umbala wesikhumba, imvelaphi, noma ubudlelwano bamasiko. Kodwa-ke, ukuze lobu bunye bube khona, izingane kumele zikhuliswe kusukela zisencane ngomoya wobuKristu - ngokusekelwe ezindinganisweni ezifana nokulunga, ubulungiswa, nothando lomakhelwane. Kuphela ngokukhuliswa okunjalo lapho ukuthula kweqiniso kungakhiwa khona.
Ukuguqulwa kweqiniso komhlaba kungaqala kuphela lapho, silandela isibonelo sikaKristu, siqala ukuhlanganisa ukuhlukana kusukela ebuntwaneni kuqhubeke. Izikole, imiphakathi, kanye nezindawo zemfundo kufanele kube yizindawo zobunye, ukuhloniphana, kanye nokwakha umphakathi. Izingane ezikhuliswe esimweni sobandlululo nokwahlukana zizoqhubeka zibakhulise zibe abantu abadala—esikhundleni sokubuyisana, zizohlukana.
Isikhathi esibaluleke kakhulu sokukhulisa umuntu ubuntwana bakhe. Okutshalwe ngaphakathi kubo kuzohamba naye kukho konke ukuphila kwakhe, futhi ushintsho kamuva empilweni luzoba nzima kakhulu. Ngakho-ke, imfundo ngoMoya kaNkulunkulu—esekelwe ezindinganisweni zeVangeli—akuwona nje umsebenzi wabazali noma othisha, kodwa isibopho esingokomoya somphakathi wonke wamakholwa.
INkosazana Yazo Zonke Izizwe ibonisa ukuthi ikusasa lesintu lincike endleleni esikhulisa ngayo izingane zethu—kungakhathaliseki ukuthi sihlukana futhi singanaki, noma ekukhanyeni kukaNkulunkulu kuletha iqiniso nothando. Imfundo ezindinganisweni zikaNkulunkulu kuphela engaqinisekisa umhlaba ukuthula kweqiniso—hhayi uhlobo lwesikhashana nolungaphandle, kodwa ukuthula okujulile nokuhlala njalo okugxile kuNkulunkulu.
Umyalezo ongenhla nawo unencazelo ejulile. Kuvela ukuthi uyisiprofetho esibikezela uhlelo lobandlululo olusondelayo eNingizimu Afrika. Sagcwaliseka ngo-1948, eminyakeni emibili ngemva kokuba umyalezo uthunyelwe. Isithombe sibonisa intshe – inyoni eningi kakhulu kulesi sifunda. Kuboniswa kubaleka, okubonisa ngokomfanekiso usongo olusondelayo. Ngaphezu kwalokho, intshe ishiye iqanda layo, okwenzeka ngokwemvelo kuphela ezimweni zokucindezeleka okukhulu. Izintshe zibalekela izilwane ezidla ezinye, umsindo, noma ezinye izingozi. Ngenxa yokuthi azikwazi ukundiza, indlela yazo yemvelo yokuhamba iyagijima, lapho zingafinyelela khona isivinini esifinyelela ku-50 km/h futhi zilondoloze lesi sivinini ebangeni elide. Ngakho-ke singabona ukuthi, ngokomongo womyalezo, usongo intshe ebaleka ngalo yilona kanye uhlelo lobandlululo olusondelayo, olwethula ukuhlukana okujulile kobuhlanga okuboniswe nguKristu.
Siqhubeka esithombeni, sibona uKristu ezungezwe inani elikhulu labantwana abamnyama, elandelwa ngabantwana abamhlophe. Kulo mongo, uphawu "lwenani elikhulu" lubalulekile. Lubonisa indima evelele yeningi labamnyama emphakathini, okubhekiselwa kulo esiprofethweni ezenzakalweni zomlando zangempela.
Ubandlululo lwaluyisimiso sobandlululo ngokobuhlanga esisemthethweni, esigunyazwe nguhulumeni eNingizimu Afrika kusukela ngo-1948 kuya ku-1994. Lwalondoloza amandla eningi labamhlophe (cishe u-10-15% wabantu) ngaphezu kweningi labamnyama. Lo myalezo ukhombisa ukuthi kunezingane ezimnyama eziningi kunabamhlophe. Abantu babehlukaniswe ngokohlanga, futhi amalungelo abantu abamnyama ayevinjelwe kakhulu: imishado exubile yavinjelwa, kwaqalwa ukufuduka ngenkani, futhi abantu abamnyama kwakudingeka babe namapasi aphoqelelwe. Uhlelo lobandlululo lwagcinwa ngobudlova, futhi yonke imibhikisho yacindezelwa ngonya, njengoba kuboniswe ukubulawa kwabantu eSharpeville (1960) naseSoweto (1976).
UNelson Mandela, phakathi kwabanye, wahola ukumelana nobandlululo, echitha iminyaka engama-27 ejele, waba uphawu lomzabalazo wenkululeko. Ngemva kokukhululwa kwakhe nokuthatha isikhundla sokuba ngumongameli, inqubo yokubuyisana kwesizwe yaqala eNingizimu Afrika, futhi kwaqalwa ukulingana okugcwele ngokomthetho.
Kulo myalezo, sibona uJesu emi phakathi kwezingane ezimnyama nezimhlophe, ekhombisa ngokusobala ukuthi kuNkulunkulu, akukho ukuhlukana ngokohlanga—bonke bayalingana. Kodwa-ke, umyalezo ugcizelela ukuthi lokhu kulingana kanye nezindinganiso zeVangeli kufanele kufakwe kusukela ebuntwaneni, ngakho-ke bonke abantwana kufanele baholelwe kuJesu futhi bakhuliswe ngomoya wothando, ukulunga, kanye nobulungiswa.
Ngibe sengibona ingxenye yemephu bese ngizwa,
“iJudiya”—bese ngibona amagama athi “iJerusalema.” Ngibe sengibona imigqa emibili enemicibisholo ekugcineni ngakunye. Omunye uthi “iRussia,” omunye uthi “iMelika.”
Bese kuba sengathi ngimi neNkosazana ngaphezu komhlaba. INkosazana ikhomba okuthile, bese ngibona inyanga phambi kwami, ngokucacile. Kukhona okuzayo. Ngiyibona ifika enyangeni. Ngithi, “Kukhona okufika enyangeni.” Kunjengokungathi ngintanta esikhaleni. Kukhona umuzwa ongavamile nxazonke zami, bese ngithi, “Uhlobo oluthile lwesimo semvelo.”
Ingcaphuno engenhla evela kumyalezo weNkosikazi Yezizwe Zonke iqukethe isiprofetho esingavamile esibikezela ukufika komuntu enyangeni—isenzakalo esenzeka ngoJulayi 20, 1969. Okuphawulekayo ukuthi lo mbono uvela kumongo wezingane kanye nokukhuliswa kwazo kobuKristu. Lokhu akulona iphutha: isibonakaliso esinamandla kangaka sesiprofetho sihloselwe ukuqinisa umyalezo wokuthi izingane akumelwe zivinjelwe ukuza kuKristu. Ngokuphambene nalokho, kumelwe ziholelwe kuYe futhi zikhuliswe ezimfundisweni zaKhe, ngokusekelwe ebulungiseni, eqinisweni, nothando lomakhelwane.
Lo myalezo awugcini ekufikeni enyangeni uqobo, kodwa futhi ubonisa ukuthi noma ngabe kukhona umehluko nokungezwani emhlabeni—ukuhlukana kwesizwe, amasiko, noma kwemibono—kungaguqulwa kube umncintiswano onempilo, okuholela ekuthuthukisweni kwempucuko, hhayi ekuwohlokeni kwayo. Umncintiswano onjalo onempilo, wevangeli ungakhonza okuhle kwesintu.
KwakungamaMelika ayengawokuqala ukubeka unyawo enyangeni, futhi futhi ayengawokuqala ukuqaphela iJerusalema—elisendaweni yaseJudiya lasendulo—njengenhloko-dolobha yakwa-Israyeli. Ngakho-ke, siyabona ukuthi ophumelele emncintiswaneni wezobuchwepheshe kwakumelwe abe ngowokuqala ukuveza lesi senzo sokuqashelwa.
Izingane kufanele zibe nokufinyelela okuvulekile nokungavinjelwe kuKristu, ngoba imfundo yazo ngomoya weVangeli ngeke nje ilolonge izimpilo zazo zomuntu siqu kodwa futhi izothinta ikusasa laso sonke isintu. Abantu abahlangene noKristu kuphela abangafeza izinto ezinkulu ngempela.
"Ngabe sengizwa uNkosikazi ethi,
'Bantu baseYurophu, hlanganani! Lokhu akulungile!'
Ngibona iJalimane phakathi kweYurophu, futhi kunjengokungathi lelo lizwe lifuna ukugqashuka.
Ngibe sengibona iNgilandi futhi. Manje kufanele ngibambe umqhele, ngiwuqinise kakhulu, ngezandla zombili. Kunjengokungathi umqhele uyantengantenga futhi kufanele ngimboze iNgilandi ngawo ngokuqinile. Ngizwa,
'INgilandi, qonda umsebenzi wakho kahle! INgilandi, kumelwe ubuyele koPhezukonke, oPhezukonke.'
Manje uNkosikazi uyanyamalala ngokuzumayo."
Ingcaphuno engenhla evela kumyalezo weNkosikazi Yezizwe Zonke ikhombisa ngokusobala ukuthi "konke akukuhle eYurophu." Ngokubona wonke umyalezo, siyabona ukuthi iYurophu izoba sengozini yokuhlaselwa amandla angaphandle, ngakho-ke ubumbano luyadingeka. Ubunye kuphela obungaxosha ububi obukhulayo, kokubili kwezepolitiki nangokomoya.
Enkabeni yesithombe, sibona iJalimane - izwe elibonakala lifisa "ukudlulela ngale" kwemingcele yalo, lisakaze ukubusa kwalo. Lokhu akugcini nje ngokukhula kwezempi, kodwa ngaphezu kwakho konke, ukusabalala kwethonya lemibono, okungabhekwa njengesici esiyingqayizivele salesi sizwe, uma sibheka umlando waseYurophu. Uma sibheka emuva, sibona ukuthi lesi siprofetho sesigcwalisekile.
Embonweni odlulele phambili, iNgilandi iyavela - kulokhu umqhele wayo uyadatshulwa kuzo zonke izinhlangothi. Lokhu kuwuphawu olucacile lokungezwani kwangaphakathi nokwahlukana ngaphakathi kwezwe, umphumela womoya omubi obangela ukudideka. Ngokuthakazelisayo, uma sibheka izenzakalo zanamuhla, sibona ukuthi izinguquko eziningi kanye nezingxabano zomphakathi zenzeka ngempela eduze kobukhosi baseBrithani - umqhele ngokwawo - oqeda izisekelo ezazibhekwa njengezingenakuphulwa ngaphambili.
Ngakho-ke, siyabona ukuthi le ngxenye yomyalezo nayo iyinika ubukhulu besiprofetho.
INkosazana Yezizwe Zonke ikhombisa ukuthi ukubuyela kuNkulunkulu kuphela okungavimba ububi obufuna ukubhubhisa iNgilandi. Ngokomlando, lokhu kubhekisela eNkosini uHenry VIII, owasungula iSonto laseNgilandi ngekhulu le-16, elihlukanisa neSonto LamaKatolika. Ngalesi sithombe, INkosazana Yezizwe Zonke igcizelela ngokusobala ukuthi iNgilandi kumele ibuyele kuNkulunkulu, nokuthi ukushiya iSonto LamaKatolika kwakuwukwephula iNtando kaNkulunkulu. Kulo mongo, imikhuba nezimfundiso zeSidlo Sase-Anglican akufanele zilingiswa, njengoba ukuhlukana neSonto LamaKatolika kwakusho ukuhlukana kwalo. Sibona
ngokusobala ukuthi wonke umyalezo okukhulunywa ngawo uphethe umyalezo wesiprofetho, owembulela umhlaba ukuhlukana, izinsongo, kanye nezingxabano phakathi kwabantu—okubhalwe esiphethweni somhlaba njengokulwa kowesifazane nenyoka, njengokungqubuzana phakathi kokuhle nokubi. Umuntu akumelwe akhohlwe ukuthi ububi bukhona emhlabeni, futhi ubizo lwakhe, njengenzalo kaMariya, ukulwa nalo nokulixosha kuleli zwe. Ngeshwa, kubonakala sengathi abaningi—kuhlanganise neSonto LamaKatolika uqobo—bavame ukukhohlwa lokhu.
Kumelwe futhi sikhumbule ukuthi impi akuyona nje impi yezempi, kodwa futhi ingokomoya, okuyinto, njengoba kusho iNkosazana Yethu Yezizwe Zonke, eyingozi kakhulu. Lokhu kuqinisekiswa nangamazwi kaKristu:
Mathewu 28:28 “Ningabesabi labo ababulala umzimba kodwa bengenakuwubulala umphefumulo; kodwa yesabani lowo onamandla okubhubhisa kokubili umphefumulo nomzimba esihogweni.”
